Kirjeldus
Kuidas suira saadakse?
Kui mesilane lillele maandub, vabastab ta õielt õietolmu, riisub selle jalgadega kokku ja suunab suhu. Suus niisutab ta õietolmu mee ja süljega, lisades sellele fermente, baktereid ja teisi kasulikke aineid, et õietolmu rikastada, käivitada suiraks ümbertöötlemise protsess ja konserveerimine. Saadud segu paigutab mesilane oma jalgadel olevatesse karvadest moodustunud korvikestesse ning tekivad graanulid, need transpordib mesilane tarru ja paigutab seal jalgadega järjekannu. Noored mesilased lükkavad peaga graanulid kenasti kärjekannu põhja ja pressivad kokku, kõrvaldades niimoodi liigse õhu. Mesilased lisavad neisse kärjekannukestesse veel bioaktiivseid aineid ning kui kärjekann on kahe kolmandiku ulatuses täis saanud, siis pannakse peale mett ja kaanetatakse kann kinni. Kärjekannus seismisel käivituvad segus keerulised biokeemilised protsessid, arenevad mikroorganismid ja bakterid ning algab käärimine. Õietolmu terad paisuvad ning nende kestad katkevad ja lahustuvad osaliselt. Käivitub ka vitamiinide, kasvuhormoonide, antibiootikumide ja teiste bioaktiivsete ainete süntees nagu tavalise tera idanemisel.
Suiras säilivad peaaegu kõik õietolmus olevad ained, täiendavalt on seda küllastatud ja selles on sünteesi tulemusel tekkinud uusi aineid. Suiras on palju vitamiine (B1, B2, B3, B5, B6, E, C, P, D ja K), makro- ja mikroelemente (kaalium, magneesium, fosfor, raud, vask, tsink, kroom, jood, koobalt jt), asendamatuid aminohappeid ja rasvhappeid (oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid), fermente, looduslikke antibiootikume, antioksüdante, hormoone ja teisi bioaktiivseid aineid. 30 g suira annab organismile päevase vajaliku normi aminohappeid (sellega võib asendada umbes 150 g liha või 2 muna).
